Teekond ettevõtjaks 12#: 10 järeldust peale 4-kuulisest “katseaega” ettevõtjana


“Unistamine on esimene samm oma homse loomiseks!” 


Kuidas on möödunud 4 kuud ettevõtjana?

Mida tähendab töösuhetes katseaeg? Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada (allikas:www.tooelu.ee ).

Aga katseaeg ettevõtjana? Arvan, et ka ettevõtluse puhul on vajalik võtta aega selleks, et hinnata iseenda valmisolekut eneseteostuseks ettevõtjana. Kuigi tulenevalt nii iseenda kui ka klientide kogemusest on tõenäoliselt 4-kuuline katseaeg ettevõtluses ilmselgelt liiga lühike periood järelduste tegemiseks. Ometigi on ettevõtlus otseselt seotud eesmärkide seadmise ja nende saavutamisega, seega miks ka mitte anda ka iseendale katseaeg ettevõtlusega tegelemiseks?! Läbi eesmärkide seadmise ja tulemuste mõõtmise on meil otseselt saada objektiivset tagasisidet oma sooritustest.

Mulle meeldis mu katseaeg. Esimesed tulemused on saavutatud. Palgatööle tagasi ei tõtta. Iga hetkega läheb ettevõtjana elu sügavamaks ja huvitavaks. 


“Katseaja” lõpuks on Enesearengu Koolitused OÜ teinud esimesed sammud arengul hobiettevõttest äriettevõtteks.


Toon alljärnevalt välja minu jaoks 10 olulist järeldust 4- kuulisest “katseajast” ettevõtjana:

  1. Julgus alustada ja katsetada. Uued olukorrad ja muutused tähendavad ka ebamääratust, mis omakorda tekitab meis hirmu. Sellistes olukordades tekib meil “võitle-põgene-või-teeskle surnut” instinkt, mille tulemusel me ei julge teha, katsetada või riskida. Viimaste kuude jooksul olen pidanud tegema mitmeid ettevõtluses olulisi otsuseid, mis on sisaldanud nii riske kui ebamäärasust. Näiteks otsustasin teha tasulist reklaami portaalis Postimees, reklaamida sügisest koolitushooaega suvel või pakkuda mentorprogrammis osalejatele järelmaksu võimalust. Kõik eelpool toodud finantsriske sisalduvaid otsuseid ei ole ma pidanud tänaseks hetkeks kahetsema. Seega oluline on olla loov ja julge (aga mitte hulljulge!). 
  2. (Enese)distsipliin. Minu esimesed kuud ettevõtjana sattusid suvesse ehk aega mil tegelikult inimesed
    puhkasid. Kuigi möödunud suvi kuumusega väga ei hoobelnud, sisaldas see siiski hulgaliselt imeilusaid päikesepaistelisi päevi. Kuna planeerisin alustada koolitustega sügisel, siis tähendas suvi minu jaoks hooaja ettevalmistust. Seadsin endale nii eesmärgid kui ka päeva kui ka nädala plaani, mille pidin kindlasti täitma. Tänaseks hetkeks on saanud lause “seal kus on tähelepanu, seal on ka energia” veelgi sügavama ja tähendusrikkama tähenduse. Tõesti – saad seda millele keskendud!
  3. Eesmärkide seadmise ja mõõtmise olulisus. Pean “katseaja” läbides eesmärkide seadmist ja tulemuste mõõtmist väga oluliseks. Eesmärgid tagavad nii fookuse kui ka olulise info juhtimisotsuste tegemisteks. Juhul kui tegutseda eesmärkideta, siis on suur tõenäosus leida ennast peagi nii kaoses kui ka ebamäärasuses. Alustasin teisel kuul enda jaoks äriplaani kirjutamist. Üksi töötades on äriplaanist saanud mu jaoks omanäoline kaasosanik, kes valvsalt soovitu saavutamisel silma peal hoiab. Eesmärkide seadmine on aidanud mul mõista palju paremini seoseid soovide, tegevuste ja reaalsete võimaluste vahel. Hetkel püüan leida lahendusi kuidas oma päeva veelgi efektiivsemalt kasutada, ilma et ma peaksin loobuma vabakutselise elustiili eelistest.
  4.  Hobiettevõtlus vs äriettevõtlus? Meis paljudes on unistus vabadusest, eneseteostusest ja ettevõtlusest. Kunagi kui käisin Luxemburgis ühel koolitusel ja küsides ühe riskiinvestori käest: “Kas ja kui pikalt peaks tegelema ettevõtlusega palgatöö kõrvalt?”, sain vastuseks: “Niikaua kui võimalik”. Arvan, et see hetk kui ettevõtja otsustab loobuda palgatööst ja pühenduda 100% ettevõtlusele, on ka ühtlasi ümbersünni hetk hobiettevõttest äriettevõtteks. Minu jaoks on kõige olulisem erinevus nende kahe nimetatu vahel – vastutus. Olles täiskohaga ettevõtja ja nähes selles ka oma sissetulekute peamist allikat, siis see on hetk mil sünnib äriettevõte.
  5. Finantsplaneerimine ja raha roll ettevõtluses. Olen stabiilset kasvu eelistav ettevõtja tüüp. Sarnast lähenemist eelistasin ka pangas töötades müügijuhina. Aastatepikkusest pangatööst olen võtnud endaga kaasa vajaduse koostada ka iseendale nii eelarvet kui ka müügiplaane. Kuna minu ettevõttes on hetkel turunduskulu üks kõige olulisemaid kulusid palgakulu kõrval, siis ka mõõdan äärmiselt detailselt iga turunduskanali kasumlikkust. Hetkel tean järgneva 8 kuu eelarvet ja tänu sellele teen tänaseid juhtimisotsuseid mis mõjutavad mu rahavoogusid 8+ kuu pärast. Konkreetsete numbrite nägemine vaigistab pideva sisemonoloogi kus küsimused hakkavad sõnadega “Kas äkki …?” “Või siiski …?” “Kui teeks äkki …” jne.
  6. Kes on tegelikult mu klient? Kui alustad ettevõtjana, siis võimalik et tekib kiusatus müüa kõigile. Ühelt poolt on see tingitud soovist jõuda müügituluni kuid samas on see seotud ka esialgsest ebakindlusest. Esimeste kuude kogemus peale üliedukat 6-kuulise mentorprogrammi “Eneseteostus ettevõtjana?” müüki kuid edutut 120-tunnise ettevõtluskoolituse müüki olen teinud olulisi muudatusi kliendisegmendis kellele soovin pigem keskenduda. Mida ebamäärasem on arusaamine on potentsiaalsest kliendist, siis seda ressursimahukam on turule sisenemine. Sellises olukorras võib ettevõtja reklaamikulu lihtsalt “tuulde visata”, olles justkui üksik hüüdja hääl lõputus kõrbes. 
  7. Tunnustamine / taastumine. Alustava ettevõtjana viies ellu oma unistust, võivad piirid kaduda ja me võime unustada tõsiasja, et me ise oleme oma ettevõtja kõige olulisem isik. Olen olnud endaga leebe ja võtnud vabu päevi kui energiat või tahtmist midagi teha üldse ei ole olnud. 
  8. Mida ma tegelikult tahan? Pealtnäha lihtne, kuid ometigi keeruline küsimus millele vastata. Mind on aidanud selles oma visiooni täpne sõnastus. Ehk mul on olemas siht kuhu suunas liigun. Sageli võib olla meil endas segadus või harrastame tervist kahjustavat multitaskingut ning seetõttu ka keeruline oma tahet teadvustada. Ettevõtlus tähendab sihipärast tegevust ja paraku on ka selle eeltingimuseks teadlikkus sellest mida ma tegelikult soovin. 
  9. Kuidas säilitada ka jätkusuutlikkus 6 kuu pärast ehk projektipõhise ettevõtluse teadlik areng stabiilseks ettevõtteks. Hetkel olen alustanud pigem projektipõhiselt ehk olen hetkel enamus ajast hõivatud mentorprogrammiga “Eneseteostus ettevõtjana?” kus osaleb üle 50 inimese (!!!). Samas on vajadus juba täna tegeleda tootearendusega selleks, et mu ettevõtte rahavood muutuksid stabiilseks ning arvete esitamise rõõm säiliks ka 2018 aastal.
  10. Väikeettevõtja strateegiline juhtumine. Mis see on? Thompson ja Strickland käsitlevad strateegilist juhtimist kui erinevaid funktsioone ühendavat protsessi, mis kokkuvõtlikult sisaldab endas strateegia loomist ja selle elluviimist. Laiemalt hõlmab protsess visiooni ja eesmärkide paikapanemist, tegutemisstrateegiate määratlemist ning kõiki otsuseid ja tegevusi, mis on olulised tulevikuseisundi saavutamiseks. (Allikas: Strateegiline juhtimise sisu, eesmärk ja tähtus). Seega kuigi meile võib tunduda et strateegiline juhtimine on vaid suurettevõtjate teema, siis minu kogemus räägib teist. Väikeettevõtja puutub strateegilis
    e juhtimisega kokku iga päev!

Suurim avastus on aga see, et lõpetades palgatöö müügijuhina, ei ole toimunud professionaalsel tasandil tagasilangust. Mida see tähendab? Naudin oma ettevõttes töötades eelkõige müügi ja turundusega seotud tegevusi ja läbi pühendumise olen pigem oma müügijuhi oskused ettevõtjana viinud veelgi kõrgemale tasemele. Huvitav on katsetada erinevaid võimalusi ja näha kuidas need töötavad 😉 

Tubli! Katseaeg ettevõtjana on läbitud!

Tahet, julgust ja edu mulle uuteks väljakutseteks!