Lühilugu: Kaks munka, jõgi ja naine (minevikust kinnihoidmine)

Kaks munka kõndisid oma teed.

Ühel hetkel jõudsid kiire ja kärestikulise jõeni. Mungad läksid suure vaevaga üle jõe teisele kaldale ja nägid  kaldal naist, kes püüdis samuti üle jõe saada. Naise jaoks oli vool liiga kiire. Vanem munk võttis naise oma selga ja kandis üle vee.

Kui ta oli tagasi jõudnud, küsis noorem munk: “Kuidas sa seda teha said? Naise ihu puudutamine on ju pühaduse teotamine!” Vanem ei vastanud talle ja nad jätkasid oma teed.

Nad kõndisid vaikides mõnda aega, kui noorem küsis uuesti: “Kuidas sa said seda naise üle vee viia?” Vanem munk ei vastanud ikka.

Läks veel mõni aeg mööda teed, kui noorem munk küsis uuesti vanemalt: “No kuidas Sa ometi said selle naise oma selga võtta?

Selle peale pöördus vanem munk noorema poole ja vastas: “Vend, mina jätsin juba tunde tagasi selle naise sinna jõekaldale. Miks sina teda veel endaga kaasas kannad?

Loo moraal: 

Kas ja kui palju hoiad Sina kinni mineviku sündmustest, tunnetest või uskumustest?

***

Kuidas need takistavad Sul edasi liikumist?

Milline sisekõne Sind igapäevaselt saadab – kas Su sisekõne loob tulevikku või kahetseb minevikku?

Sirle