Ettevõtlusega seotud hirmud

Inimese ajule ei meeldi muutused, kuna iga muutus kujutab oma olemuselt suuremal või vähesemal määral ohtu, mida inimene eelistab vältida. Sageli arvatakse, et hirmu tundmine on midagi halba. Tegelikkuses kaitseb hirm inimest ohtlike olukordade eest ja hirmu puudumisel satuks inimene väga kiiresti ohtlikesse olukordadesse. Ettevõtlusega alustamine võib olla inimese jaoks suur muutus, mis sisaldab erinevaid hirme. Kuid milliste hirmudega alustav ettevõtja kokku puutub?

ettevõtlusega alustamine, ettevõtlushirmud, ettevõtjaks palgatöö kõrvalt

Ebapiisavuse hirm

Piisavuse tunne on seotud igapäevase vajaduste rahuldamisega. Juhul kui vajadused on rahuldatud, siis tunneb inimene teatavat heaolutunnet nii iseenda kui ümbritseva suhtes. Ebapiisavuse hirmud jaotuvad üldjoontes kaheks. Esimeses rühmas on kõik need hirmud, mis ütlevad, et ma ei ole piisav. Need on hirmud, mis on seotud inimese endaga, nt tema hariduse, suhtlemise, välimuse, isikuomaduste või oskustega. Teises rühmas on hirmud, mis ütlevad, et mul ei ole piisavalt seda või teist. Need on seotud eelkõige omandiga, nt raha, maja, auto, luksuslik elustiil või reisimine.

Ebapiisavuse hirmuga toimetulek saab alguse inimesest endast. Hirmudega toimetulekuks on oluline märgata kõike, mis on elus hästi ja õppida kasutama seda, mis juba hetkel olemas on. Ettevõtluses aitab ebapiisavuse hirmust üle saada väikeste saavutusteni jõudmine, nende märkamine ja nende tähistamine. Kui inimene on liigselt keskendunud sellele, mis on halvasti, siis on oluline luua igapäevane harjumus, mis aitab märgata seda, mis on hästi.

Hirm äraütlemise ees

Ettevõtlus  tähendab vajaduste märkamist, lahenduste loomist ja tulemuse müümist klientidele. Edu eeldab aktiivset suhtlust nii koostööpartnerite kui ka klientidega. Juhul kui inimeses peitub hirm äraütlemise ees, siis võib see takistada soovitud tulemusteni jõudmist. Tulemuste asemel võib ettevõtja leida end ülekoormatu ja läbipõlenuna või tegelemas asjadega, mis sisulist väärtust ei loo. Mis oleks lahendus? Enesekindluse ja iseenda väärtustamise kasvuga tekib ka julgus oma tegelike soovide väljendamiseks. Lisaks on oluline mõista, et äraütlev vastus ei pruugi olla seotud inimese ja tema väärtusega. Keeldumise põhjuseid võib olla erinevaid, alates hetkeemotsioonidest ja lõpetades vajaduste puudumisega.

Hirm muutuste ees

Ettevõtlusega tegelemine on inimese jaoks oluline muutus. Mida vähem on inimene end ettevõtluseks ettevalmistanud, seda ebamugavam ja ohtlikum võib see olukord tema jaoks tunduda.  Muutustega kohanemist on võimalik harjutada läbi muutuste teadliku toomise oma ellu. Ettevõtluses aitab muutuste hirmuga toime tulla ka põhjalikum ettevalmistus läbi turu-uuringu, klientidega eelkokkulepete sõlmimise või piisavas koguses säästude kogumise, mis võimaldavad tagada sobiva elustiili kuni hetkeni, mil ettevõte hakkab müügitulu looma.

Hirm ebaõnnestumise ees

Ebaõnnestumine on seotud inimese enesehinnangu, enese väärtustamise ja teiste arvamusega. Ebaõnnestumise korral võib inimene mõelda, et ta ei ole enam piisavalt väärtuslik ja võib tunda läbikukkumise tunnet, mis põhjustab valu.  Ettevõtluses esineb palju erinevad edu ja ebaedu mõjutavaid tegureid, millest kõik ei pruugi sõltuda ettevõtjast. Hirmuga ebaõnnestumise ees aitab toime tulla plaan B loomine, mis ühtlasi aitab vähendada hirmu muutuste ees.

Hirm riskide võtmise ees

Riskimine tähendab oma olemuselt tegevust või otsuseid, mille tulemusel tajub inimene teatavat hirmu vara kaotuse või heaolutunde väärtuse languse ees. Ettevõtluse eesmärgiks on väärtuse kasv läbi klientide vajadustele vastavate toodete või teenuste loomise. Seni kuni klient ei ole ostnud, puudub objektiivne tagasiside toote sobivuse ja vajalikkuse kohta.  Seega sisaldab ettevõtlus oma olemuselt riskide võtmist. Kuid ettevõtja olemusest sõltub, kas ta võtab kaalutletud või hulljulgeid riske. Kaalutletud riskide võtmist on soovitav harjutada läbi eesmärkide seadmise ja nende saavutamise.

Hirmudega toimetulek läbi ajutegevuse mõistmise

Hirm lahustub läbi tegevuse. Tegevusetus või kogemuse puudumine võimendab hirme. On ka ütlemine: hirmul on suured silmad. Oluline on mõista, et inimene reageerib alati ohtlikule või ebamugavale olukorrale, kuid inimene ei pruugi alati teadvustada oma reaktsiooni tegelikke põhjuseid.

Hirmudega aitab toime tulla inimese aju olemuse mõistmine. Raamatus „Mind Over Money“jagatakse inimese aju kolmeks osaks: krokodill (primitiivne aju ehk reageerimiskeskus), ahv (limbiline aju ehk emotsioonikeskus) ja teadlane (otsmikusagar ehk mõtlemiskeskus). Ohu korral tekib inimeses võitle-põgene-tardu reaktsioon, mille käigus krokodill ohtu tajudes tardub, ahv põgeneb ja teadlane soovib võitlema hakata. Aga olukorras, kus ahv ja krokodill on juba reageerinud, ei jää teadlasel midagi muud teha kui lihtsalt oodata, millal olukord rahuneb.[1]

Kuidas see igapäevaelus välja näeb?

Ohuks võib olla ükskõik milline olukord, mis tekitab inimeses ebamugavust, nt väsimus, stress, depressioon, takistus või muu ootamatus. Näiteks sõnastab inimene eesmärgi hakata ettevõtjaks. Selleks on tal kõigepealt vaja mõista, kas klientidel on üldse pakutava järele vajadus. Inimene võib tunda hirmu ebaõnnestumise ees, mistõttu reageerib krokodill, kes tardub. Ahv hakkab hirmu tundes otsima asendustegevusi, milleks võivad olla pesu televiisori vaatamine, toiduvalmistamine või ajaveetmine sotsiaalmeedias. Turu-uuringu või testtoote loomise asemel ütleb ta kurnatult: „Oh, mul oli nii kiire päev, et ma ei jõudnudki ettevõtlusega tegeleda!“.

Hirmudega toimetulekuks on oluline teha järjepidevaid eesmärgistatud tegevusi. Läbi väikeste võitude tähistamise tuleb luua motivatsiooni ja heaolutunnet, mis omakorda vähendab hirme ja tõstab enesekindlust.

ettevõtlusega alustamine, ettevõtlushirmud, ettevõtluspsühholoogia, ettevõtjaks palgatöö kõrvalt

 Praktilised soovitused hirmudega toimetulekuks

  • Sõnasta realistlikud lühi- ja pikaajalised eesmärgid ning vii need ellu. Lühiajaliste eesmärkide saavutamine tekitab heaolutunnet ja kasvatab enesekindlust.
  • Praktiseeri 3-6 kuud tänulikkust. Kirjuta iga päev üles vähemalt 3 asja, mille eest tänulik oled.
  • Koosta plaan B suuremate muutuste elluviimiseks. Mõtesta enda jaoks lahti, mida see plaan B sinu jaoks tähendab.
  • Tee iga päev väikeseid muutusi. Nt mine tööle erinevat teed kaudu, tee televiisori vaatamise asemel midagi muud jne.
  • Tutvusta oma toodet või teenust vähemalt 100 inimesele, omamata otsest müügieesmärki.
  • Isiklik pikaajaline rahaplaneerimine ja säästude kogumine annab julguse võtta ettevõtlusega seotud riske.
  • Arvuta välja, kui suurt summat vajad palgatööst aja maha võtmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks.

[1] Klontz, B., Klontz, T., Minds over money. 2009

Käesolev postitus on katkend raamatust “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt“. Tutvu ja telli SIIT