Ettevõtlusega alustamine. I osa. Tegevused enne OÜ loomist

Oled teinud otsuse “Hakkan ettevõtjaks!” . Õnnitlused ja tere tulemast ettevõtjate hulka! Aga kuidas edasi?

Eestis on ettevõtte registreerimine tehtud kiireks, lihtsaks ja suhteliselt odavaks.  Kui paarkümmend aastat tagasi oli äriühingu ost väga pidulik tegevus, mis eeldas alati notari külastamist ja suures koguses dokumendite vormistamist, siis tänasel hetkel on ettevõtte asutamine analoogne internetipanga külastusega. Logid sisse, täidad lüngad, maksad riigilõivud ja paari päeva jooksul tuleb kinnitus ettevõtte registreerimise kohta.

Inimeste jaoks, kellel puuduvad varasemad kokkupuuted ettevõtlusega, võib ettevõtte loomise protsess olla keeruline. Olen pannud kokku postituste sarja ettevõtte asutamise kohta, mis loodetavasti annab vastuseid mitmetele küsimustele ettevõtlusega asutamise teemadel.

I OSA. Tegevused enne ettevõtte loomist

Ettevõtlusega alustamine toimub üldjuhul kahel põhjusel:

  1. Sa teed midagi hästi (teenus) või Sul on toode olemas ja Sul on esimene klient kes küsib “Kas arvet ka saab?”
  2. Sul on äriidee mingist tootest või teenusest ja enne ettevõtlusega alustamist on Sul vaja teha kulusid ja/või investeeringuid (võimalik et taotled ka starditoetust).
Foto: pixabay.com

Ettevõtte loomine või registreerimine FIE-na on vaid 1 väike osa kogu ettevõtlusega alustamise protsessis.

Samm nr 1. Mis on kliendi vajadus? Millist probleemi toode või teenus lahendab?

Kaasaegne ettevõtlusteooria lähtub põhimõttest, et enne ettevõtte loomist on oluline leida vastus küsimustele:

“Mis on kliendi vajadus?”

“Millist kliendi probleeme toode või teenus lahendab?”

Miks on oluline nendele küsimustele vastata?

Esiteks aitab see ettevõtjal endal paremini mõista oma äriideed, kuna sellised vastused annavad teatava tervikpildi. Teiseks kui on olemas vastus nendele küsimustele, siis järgmiseks on võimalik saada ülevaade sellest, kui palju sarnase vajadusega kliente. Näiteks soovid hakata tootma ökokosmeetika tooteid, kuna Sa ise ei leia poest sobivaid tooteid endale ja oma pereliikmetele. Selleks, et mõista, kas sarnane probleem on ka teistel inimestel, on soovitav viia näiteks läbi küsitlus või leida olemasolev uuring, kus on olemas info, et selline probleem on tõesti olemas. Näiteks on alati hea ka mõista, mis on olemasolev toode mida kliendid kasutavad (asendustoode) ja kui edukas müük on. 

Samm nr 2. Kui suur on klientide hulk?

Klientide mahust sõltub kas äri on jätkusuutlik või ei ole. Oluline on mõista kui suur on klientide hulk, kes võiks eelistada tulevikus Sinu poolt pakutavat teenust või toodet. Selleks on hea vaadata just oma tutvusringkonnast väljapoole. Ühelt poolt soovitatakse leida esimesed kliendid oma tutvusringkonnast, kuid siinkohal on oluline arvestada sellega, et tuttav või sõber ei osta ainult toodet – ta ostab ka teadlikult või alateadlikult Sind ennast! Sulle tundmatu klient on see, kes annab objektiivse tagasiside sellest, kas tootele või teenusele võib olla nõudlust. Mina ise tegin otsuse palgatööst loobuda alles siis kui koolitustel osales rohkem inimesi keda ma ei tundnud (nt esimesel koolitusel olid üle pooled mu enda tuttavad).

“Aga miks ma ei või lihtsalt alustada ja siis vaadata kuida asi kujuneb?” võid küsida. Jah. Võid ka nii alustada, kuid sellisel juhul ei ole mõtet kindlasti kiirustada ettevõtte registreerimisega. Eestis on ettevõtet küll lihtne registreerida, kuid selle lõpetamine on tunduvalt keerulisem protsess (sellest tuleb eraldi postitus). Lihtsalt ettevõtlusega katsetamiseks on võimalik projektipõhist ettevõtlustulu deklareerida ka eraisikuna iga-aastases tuludeklaratsioonis, makstes tulult 20% tulumaksu (loe pikemalt: “Kuidas deklareerida ettevõtlustulu eraisikuna?“).

Samm nr 3. Tegevusala valik. Kas tegevusala nõuab tegevusluba?

Ettevõtte asutamisel valitakse 1 põhitegevusala. Kunagi sai mitut valida. Nüüd enam mitte.

Tegevusala valimise aluseks on ametlik klassifikaator “Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator” (EMTAK), mida haldab 2018. Aasta seisuga Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, mille tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seadus võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja (äriseadustik § 4).  Tegevusalade reguleerimine riiklikul tasandil kuulub valdkonda reguleeriva ministeeriumi haldusalasse. Näiteks reguleerib koolituslubade väljastamist Haridus- ja Teadusministeerium, tervishoiuga seotud erinevad load Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti pädevusse ja ehitus, kaubandus, turism jm tegevusalad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Seega tegevusala valides on oluline tutvuda tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktidega, määruste jm infomaterjaliga ja vajadusel võtta ühendust vastava ministeeriumi või riigiameti spetsialistiga.

Tutvu kindlasti enne ettevõtte loomist kas ja millised nõuded on tegevusalale (nt nõuded ruumile, algkapitalile vms).

Samm nr 4. Eelkokkulepete sõlmimine

Foto: pexels.com

Starditoetuste taotlemisel on eelkokkulepete sõlmimine positiivse otsuse eelduseks. Sõltumata sellest, kas sa taotled toetust või mitte, siis on soovitus siiski sõlmida ka enda jaoks potentsiaalsete klientidega eelkokkuleppeid koostööks. See maandab ka Sinu enda äririske, kuna ettevõtlusega alustamisel panustad oma aega ja raha. 

Samm nr 5. Tee oma- ja müügihinna arvutus

Arvuta välja oma toote või teenuse oma- ja müügihind. See annab ülevaate sellest, kas ettevõtlusega on üldse mõtet tegeleda või mitte. Kogemuse mõttes on ka alguses hea õhinapõhiselt alustada, kuid kui tegevus ei ole kasumlik, siis kas Sa oled valmis tasuta seda tegema ka aastaid?! Lisaks võib hilisem hinnatõus klientidele meelehärmi tekitada.

Loe juhist oma- ja müügihinna arvutamise kohta “Oma- ja müügihinna arvutamise ABC“.

Sageli on kõige lihtsam võtta hinnaks turul kehtiv hind. See ei ole üldse vale ja üldiselt tuleb ka turu hinnast lähtuda. Oma- ja müüghinna arvutus aitab pigem mõista kas äriga on üldse mõtet tegeleda (kas tulud ületavad kulusid) ja mida omanikuna ise sellest saad?

Samm nr 6. Tutvu konkurentidega

Konkurendid on parimad infoallikad ettevõtte tegevuse edutegurite kohta – nemad on samad etapid juba läbinud. Tänapäeval on internetis kõik info ka kättesaadav. Pigem on ettevõtja enda tarkus seda infot kasutada. Toon mõned kasulikud allikad:

www.teatmik.ee – tasuta andmebaas, kus kajastatakse Äriregistrile ja Maksuametile avaldatud infot. Juhul kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis on olemas ka kvartali müügitulud.

www.krediidiraportid.ee – tasuta andmebaas, kus kajastub info ka majandusaasta aruannete kohta nt aasta müügitulu ja kasum/kahjum.

Kui eelpool info kokku paned, siis tegelikkuses oled endale koostanudki lühiversiooni äriplaanist 😉 Tubli!

***

Järgmine postitus nädala pärast. Siis on teemaks ettevõtte asutamine.

Postitus oli Sulle kasulik?

Kui jah, siis olen tänulik kui jagad seda ka ettevõtliku sõbraga ja telli uudiskiri, millega saad populaarsed postitused ka enda postkasti. Liitu SIIT

Sirle