Finantsvabadus: tähendus ja seos ettevõtlusega?

VABADUS – põhjus miks enamik inimesi soovib hakata ettevõtjaks.

Mida vabaduse all mõeldakse?

Ühelt poolt valikute vabadust olla iseenda “peremees” ja teiseks finantsvabadust. Aga mida täpsemalt see “finantsvabadus” tähendab? Kuidas saab ettevõtja selle saavutamist mõõta?

Sattusin kuulama Äripäeva raadiot, kus investor Taavi Ilves tõi välja 3 finantsvabadusega seotud taset/eesmärki. Ettevõtjana lisaksin ka neljanda ehk tase 0 etapi.

Tase 0 ehk START – Passiivne sissetulek puudub, kuid olemas on vähemalt 12 kuu nn säästureserv, mis annab teatava vabaduse valikutes. Siia alla liigitub ka minu hinnangul hobiettevõtja, kellel on ebaregulaarsed tulud mis katavad osaliselt või täielikult ära jooksvad kulud. Tulu teenimine on üldiselt seotud ettevõtja enda ajalise panusega ja selle puudumisel puudub ka tulu.

Tase 1 – Passiivne sissetulek on suurem kui püsikulud (igakuised kindlad kulud nt üür, kommunaalid, telefon, igakuine toit, hobid jms).

Tase 2 – Passiivne sissetulek on suurem kui kõik kulud ehk nii püsi- kui ka muutuvkulud. Igapäevane äraelamine, mõningane kate soovitud elustiili lubamiseks (tõenäoliselt mõõdukal kujul).

Tase 3 – Passiivne sissetulek on kaks korda suurem kui kõik kulud. Selle taseme juures on nii kulud kaetud, tulud katavad ära soovitud elustiili kulud ja jääb ka üle investeerimiseks oma vara kasvatamiseks.

Kuidas võiks see väljenduda ettevõtluses?

Alustavate mikroettevõtjate peamiseks eesmärgiks on sageli luua ennekõike töökoht iseendale. Tegu on ääretult olulise eesmärgiga, mille saavutamine võib olla üks esimesi suuremaid väljakutseid alustava ettevõtja jaoks. Kuid mida teha olukorras, kus oled endale töökoha loonud, kuid märkad et oled justkui iseenda ettevõttes palgatöötaja rolli lõksu jäänud? 

Garrett Sutton on oma raamatus “Writing Winning Business Plans” jaotanud ettevõtjad kahte rühma:

  • Üksikettevõtja (soloentrepreneur) – tema tegevusest ja ajalisest panusest sõltub see, kas ettevõte teenib tulu või mitte. Piisavate klientide mahu korral on vabadus valida kliente, kuid ise panustamata äritegevusse puudub ka tulemus. Näiteks juuksurid kes ka ise töötavad oma salongis 8-10 tundi või koolitaja kes viib läbi ka ise koolitusi;
  • Äriettevõtja (business entrepreneur), see kes loob süsteemi ehk äri, mis toimib olenemata ettevõtja enda panusest. Äriettevõttes on tooted/teenused ja töötajad, kes tagavad piisavad rahavood nii ettevõtte kasvatamiseks kui ettevõtja finantsvabaduseks.

Üksikettevõtja staatuseni on võimalik jõuda kõigil neil kellel on teatavad oskused ja piisavalt ettevõtlikkust nende müümiseks läbi ettevõtluse. Kuid neid, kes on suutelised looma äriettevõtte ja jõudma finantsvabaduseni, on juba tunduvalt vähem.

Ettevõtlus sisaldab endas erinevaid valikuid, mida ettevõtja peab igapäevaselt tegema. Kui ettevõtlusega alustamisel on sageli fookuses finantsvabaduseni jõudmine, siis teekonnal ettevõtjaks see sageli ununeb või lükkub ebamääraselt kaugesse tulevikku. Kui ettevõtja eesmärgiks on finantsvabadus, siis eeldab see olulisi otsuseid nii toote arenduse, infotehnoloogia ja meeskonna osas. Igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel on oluline endalt küsida: “Kas see mida ma teen toetab minu tegelikke eesmärke või mitte?” “Kas praegused valikud loovad mulle soovitud vabadust või mitte?” 

Milline ettevõtja soovid Sina olla? Millisele tasemele end paigutad? Milline on Sinu järgmine juhtimisotsus, mis toetab soovitud finantsvabaduseni jõudmist?